Klubist

Kuidas sündis Türi Rotary Klubi
Maailmas on tohutul hulgal kõikvõimalikke organisatsioone ja ühinguid (vt Tiit Made «Rahvusvahelised organisatsioonid», Tallinn, Eesti Raamat 1985 jm), millest mitmed on esindatud ka Türil või Järvamaal. Näiteks IOGT (Rahvusvaheline Heade Templerite Organisatsioon) eesotsas Kalju Tammega, 4H–klubi Imaveres, Lions-klubi Paides. Suurimateks heategevusorganisatsioonideks maailmas ongi praegu Lions International ja Rotary. Kui mõlemad liikumised kannavad ühist eesmärki – heategevus –, siis nende peamine erinevus seisneb selles, et Rotary ühendab jõukaid härrasmehi, kes annetavad heategevaks otstarbeks raha, Lions Club´id on raha jagamise kõrval pühendunud ka selle hankimisele (korraldatakse heategevaid üritusi, oksjoneid, loteriisid, kogutakse annetusi jne).

Rotary liikumine sai alguse 1905. aastal Chicagos, Illinoisi osariigis USA-s. Eestvedajaks oli advokaat Paul P. Harris oma sõpruskonnaga. Ta soovis luua kohalike ärimeeste vahel head omavahelist atmosfääri. Peeti koosolekuid, käidi üksteise firmadega tutvumas. Tänaseks on loodud üle 24 000 Rotary klubi rohkem kui 160 maal liikmeskonnaga ca 1,2 miljonit inimest. Klubi ametlikuks loomiseks on vaja vähemalt 25 inimese allkirjaga taotlust. Rahvusvahelisse liitu astumiseks tuleb tasuda ka liikmemaks, mis käesoleval ajal on 10 USA dollarit isikult. Tavakohaselt koondab Rotary vaid mehi, viimasel ajal aga haarab liikumine ka naisi.

Klubi ei saa tekkida ise, tal peab olema n-ö ristiklubi, kes aitab uut klubi moodustada ja hiljem ka vastutab selle tegevuse eest. Sellel eesmärgil oligi 15. septembril 1993 Türile kogunenud rahvusvaheline seltskond: Bo Johansson – Åmåli (Rootsi) Rotary Klubi president; Peeter Särg samast klubist; Olav Sandsmark Drøbaki (Norra) klubist; Juhan Jannsson Göteborgi (Rootsi) klubist. Lisaks Viljandi klubi esindus eesotsas nende presidendi Rein Välbaga. Kogunemise põhjuseks oli panna õlg alla Türi Rotary Klubile, aidata siinseid nõu ja jõuga (rahaga).

Kanarbiku restoranis toimunud koosoleku käigus valiti Türi klubi võtmeisikud: presidendiks Raivo Raamat (AS Lokuta), asetäitjaks Raivo Pink (AS Koma). Juhtkonda valiti veel Erik Ratnik (AS Prelvex), Tiit Ruisu (KEA), Valdeko Lugna (AS FT), Jüri Kuusik (AS Profiit), Peeter Lellsaar (Türi Linnavalitsus), Kalmer Keevend (AS Bel-Est), Theo Aasa (Türi Linnavalitsus), Toomas Tamm (Türi Polikliinik), Kalev Aun (Järva Maavalitsuse keskkonnaosakond). Lisaks kuulati Aldur Aasa (Järva Teedevalitsuse juhataja) kui klubi ühe tegevliikme ettekannet Järvamaa teede olukorrast.

Mõned küsimused nüüd Raivo Raamatule kui vastsele Türi Rotary Klubi presidendile
Kust tekkis üldse mõte luua Türile Rotary klubi?

R.R.: Minu esimene kohtumine rotaritega toimus 1991. aasta mais, kui grupp Järvamaa ettevõtjaid külastas Bålstat Rootsis. Ühel päeval oli meil meeldiv võimalus võtta osa Bålsta Rotary Klubi lõunasöögist. Ega ma midagi eriti aru siis saanud, mida see Rotary üldse tähendab ja mis toimub: saab kokku mingi seltskond, peetakse ettekandeid, korjatakse raha, mis läheb heategevuseks. Aga et midagi sellist korraldada ka Türile, ei tulnud mulle tol hetkel mitte mõttessegi.
Järgmine kord kohtusin rotaritega juba Türil. Nimelt toimus 1991. aasta sügisel Türil Türi–Drøbaki sõpruslepingu allakirjutamise pidu, seal nägin Drøbaki delegatsiooni liikme Olav Sandsmarki rinnas Rotary liikme märki. Ajades Olaviga juttu, tekkis mõte luua taoline klubi ka Türile. Olav Sandsmark lubas ka omalt poolt klubi loomise käiku uurida ja sealtpoolt aidata.

Järgnes kaks aastat vaikust, mingit tegevust ei toimunud. Kuni 1993. aasta suvel toimus sõpruslinnade kohtumine Grenaas Taanimaal, kus ma pöördusin Rootsi delegatsiooni liikme Peeter Särje poole ja kurtsin, et norralased lubasid meid aidata Rotary klubi loomises Türile, aga nad pole midagi selles suhtes ette võtnud. Minu ettepanek oli samas Peeter Särjele, et kas tema ehk aitaks meid selle klubi loomisel. Selle peale korraldas Peeter Särg kiire koosoleku nii Norra, Taani kui ka Rootsi rotaritega, kus ühehäälselt otsustati toetada klubi loomist Türile. Sellest ajast jäi meie kontaktisikuks ja peamiseks abistajaks Peeter Särg.

Pärast seda hakkasid asjad liikuma väga kiiresti ning juba 15. septembril 1993 viibis Türil rahvusvaheline seltskond Åmåli, Drøbaki ja Göteborgi Rotary klubidest eesmärgiga aidata luua Türile Rotary klubi. Nendega liitus veel Viljandi RK president Rein Välba. Koosoleku käigus valiti ka Türi klubile võtmeisikud, kelle ülesandeks oli leida sobivaid kandidaate klubisse, kuna klubi loomise üks tingimus oli, et liikmete arv ei tohi olla väiksem kui 25. Lepiti kokku klubi loomise ajakava ja esialgsete plaanide kohaselt oleks pidanud charter-pidu toimuma juba oktoobris 1994. Kahjuks lükkus aga charter edasi, sest rahvusvaheline Rotary ei olnud sugugi nii optimistlikult meelestatud, et nii väiksesse linna oleks võimalik klubi luua ja inspekteerisid meid tugevasti. Sellest tingituna lükkus charter 1995. aastasse.

Ja siis saabus oktoobris 1993. aastal kiri Olav Sandsmarkilt, et neil on toimunud ühe Norra, kahe Taani ja ühe Rootsi klubi ühiskoosolek, kus jõuti otsusele ühiselt toetada Türi klubi asutamist, maksta Türi klubi eest ära peale klubi registreerimist ka osavõtu– ja liikmemaksud. Pärast seda kirja hakkasin koondama Türil asjast huvitatud mehi ja 16. juunil 1994 tulimegi esialgse seltskonnaga esimest korda kokku, valisime endale algse juhtkonna, püstitasime eesmärgid, tegevuskava.

Mis saab edasi?
R.R.: Esmalt on vaja Türi klubi tööle saada selles mõttes, et meid võetaks vastu ülemaailmsesse Rotary peresse. See jääb kindlasti juba 1995. aastasse. Vaja on välja töötada klubi sümboolika. Siis järgneb juba otseselt sisuline töö, millega saaks aidata kaasa kogu linna arengule.

Heategevusvorme on mitmeid, miks just Rotary? Milles nägid Rotary ideed nii linna kui iseenda jaoks?
R.R.: Kolm aastat tagasi oli mu mõte see klubi Türile luua, et linnale samas ka nime teha. (Seda liikumist aktsepteeritakse maailmas väga.) Mida edasi, seda rohkem ma mõtlen, kuidas antud klubi kaudu Türi linna inimeste jaoks head teha (näiteks Viljandi linn sai Rotary klubi vahendusel suure rahvusvahelise abi oma polikliiniku jaoks). Klubi mõte on ka selles, et koosolekutel saavad kokku linna juhid, mitmete erialade spetsialistid. Võimalik infot vahetada, koos aru pidada. Senine elu on olnud meil siiski suhteliselt killustatud. Saame otsesidemetes asju ajada ka linna jaoks. Rotary kaudu liigub tohutu raha. See toob kasu linnale, linnarahvale. Mingit isikliku kasu pole ma silmas pidanud.

Ma siiski ei arva nagu artikli algul nimetatud, et Türi klubi liikmed oleks kõik jõukad härrasmehed, kes hakkavad heategevuslikus korras suuri annetusi tegema. Seetõttu veel mõned Rotary liikumise põhimõtted:
stimuleerida, anda jõudu ja julgust;
tegutseda elamiskõlbliku keskkonna suunas;
arendada kontakte, tutvusi;
luua õppimisvõimalusi.
Rotary – see on koostöö ja rahu läbi rahvusvahelise sõpruse.
Rotary deviisiks on: OLE SÕBER!

Kalev Aun: Meenutusi enne algust
– Me ei teadnud, mida teeme. Me ei tundnud Rotary organisatsiooni, toimimise põhimõtteid jne. Mina isiklikult olin rohkem kuulnud Lionsist kui Rotaryst. Kuigi me olime Raivo Raamatuga mõni aasta enne seda tänu Andres Jalakule oslenud ühes Rotary projektis Rootsis, siis pilt oli ikka väga “udune”.
– Tulenevalt eelnevast oli raske selgitada inimestele, miks me soovime teha oma klubi. Küsimustele, mis sellega nende elus muutub (kui palju see maksab, mida tema ise saab, mida ta peab tegema jne), ei osanud me vastata.
– Tore oli, et grupp entusiaste siiski suutis “ära rääkida” 25 inimest – see oli klubi loomiseks vajalik miinimum. Muidu olekski klubi tegemine ära jäänud.
– Kindlasti aitasid meid vanemad Rotary vennad piiri tagant (Rootsi, Norra, Taani). See andis väga palju juurde. Kindlasti julgustas meid ka see, et nad lubasid esimestel aastatel maksta meie eest rahvusvahelist Rotary maksu. Meie jaoks oli see tol hetkel väga suur raha.
– Väga suur abi oli Viljandi klubist, eriti Rein Välbast, kes edastas otseseid kogemusi oma klubi loomisest ja klubi toimimisest.
– Isiklikult ma küll ei kujutanud ette, et me 15. sünnipäevani välja veame. Esimestel aastatel oli tõsiseid probleeme 25 liikme nimekirjas hoidmisega. Täna seda probleemi enam ei ole. Tegutseme piisava tugevusvaruga. Minu arvates on liikmete silmis (seda ka Eesti teiste klubide hulgas) meie klubi väärikust tõstnud reaalselt elluviidud projektide suur arv.
– Väga meeldiv on see, et väga paljud meie klubi asutajaliikmed on endiselt klubis. Järelikult tegime klubieelsel ajal klubiga liitumise ettepaneku õigetele inimestele.
– Hirm oli ka presidentide roteerimise tagamise ees, samuti reaalselt tegutsevate juhatuste komplekteerimise pärast. Enamik meist arvas, et jääb eluks ajaks vaid klubi lihtliikmeks. Minu arvates ei ole eelnimetatu täna enam väga suur probleem.

Peeter Särg: Kuidas sündis Türi Rotary Klubi
Olid ajad, kui Berliini müür langes ja mitmetes Rootsi linnades korraldati esmaspäevaseid lõunakoosolekuid, näidates solidaarsust Baltikumi riikide vabadusvõitlusega. Aasta oli 1992, kui esindajad Drøbaki linnast Norras ja Åmåli linnast Rootsis kohtusid kohalike linnajuhtidega Türilt – Theo Aasaga ja Kalev Aunaga –, et arutada sõpruslinnade koostöölepingu sõlmimist. Paralleelselt sündisid ka mõtted, et võiks alustada ka koostööd Rotary rahvusvahelise liikumisega. Eestvedajad olid Olav Sandsmark Drøbakist, Hans Plate Åmålist ja Raivo Raamat Türilt. Mind paluti juhtida charterprojekti eesmärgiga asutada uus Rotary klubi Türil. Kohe tekkisid formaalsed tõkked, kuna Rotary klubide asutamine Eestis oli Soome piirkonna 1420 vastutusalas, mitte Norra ega Rootsi klubide „asi”. Olavi esimesed kontaktid Soome piirkonna kuberneriga olid „leiged”. Aga aeg töötas meie poolt ja juba 1993 jõudsime kokkuleppele kuberner Aarno Palmiga et „asi” oli õige.

Soovisime koostöö laiendamiseks kaasata ka varasemat intercity sõprusklubi Grenaas Taanis. Nii sõitsin koos Torbjörn Gustavssoniga Åmålist Taani, külastasime Grenaa ja Grenaa Djursi klubisid ning jõudsime ühisele seisukohale, et jätkame koostööd intercity-klubide alusel. Eestvedajad Grenaas olid Axel Frantzen, Paul Steninge ning Mogens Bech.

Arutasime põhjalikult Türi esindajatega, milleks on vaja luua Rotary klubi – võib ju niikuinii kohtuda kord nädalas lõunasöögilaua ümber. Usun, et klubi loomise kasuks olid otsustava tähtsusega kaks asjaolu: võimalused rahvusvahelises koostöös koostada humanitaarprojekte Rotary fondide toetusel ning võimalused pakkuda noortele koolitust ja tööpraktikat välismaal. See kohustas ka meie intercity-klubisid toetama lähematel aastatel humanitaarprojektide elluviimist Rotary Matching Grant toetusega.

Kuna Rotary rahvusvahelised maksud olid aastal 1995 Eesti majanduslikku olukorda arvestades küllaltki kõrged, otsustasid intercity klubid toetada Türi klubi maksude maksmisel esimesed kolm aastat 100%, neljandal 50% ja viiendal aasta pidi Türi Rotary Klubi seisma juba oma jalgadel.
Intercity koostöö laienes 1999. aastal, kui Wiesmoor-Grossefehni klubi Saksamaalt Heinz-Jürgen Ringhoffi eestvedamisel liitus meie koostööprojektide läbiviimisega. Aastate jooksul on ka meie Soome piirkond 1420, PDG Kari Tallberg, ja mitmed Soome klubid osalenud meie projektide elluviimisel.
15 aasta jooksul on edukalt läbi viidud 12 Grant projekti. Need on tulnud kasuks Türi Toimetulekukooli ja Päevakeskuse noortele ning Türi Tervisekeskusele ja Türi Majandusgümnaasiumile.

„Service Above Self” oli Rotary liikumise alustaja Paul Harrise 1905. aasta ja maailma-president Carl-Wilhelm Stenhammari 2005. aasta loosung. Need sõnad on kõlanud ja mind inspireerinud kõik need 15 aastat. Loodan, et meie ühised pingutused pakkumaks võrdseid võimalusi erinevate vajadustega noortele ja meie noorte rahvusvahelise suhtlemise toetamine kannavad vilja ja me aitame ehitada ühiskonda, mis pakub turvalist ja rahulikku elu inimestele erinevates maailma nurkades. Tulevikuks jääb minule siiski üks suur unistus – et Türi Rotary Klubi avab oma uksed ka tublidele naistele. Kindlasti võiks selle võtta üheks järgmise juubeli eesmärgiks.